Jaan Valsineri juubelinädal Tallinna Ülikoolis / Jaan Valsiner Jubilee Week at Tallinn University

Ei saanud lapse lasteaia lõpetamist pidada, mida laps nii nii ootas...
Koroona-kutsikad... Kui pandeemia pole sind pannud last saama või kutsikat võtma, pole see päris pandeemia. #tulevikuteraapiakoer
Suhtlemine on keeruline kui oled üle poole oma elust pidanud elama koroonaajal...
Pidevas koroonaviiruse kartuses ei lubata paljudesse haridusasutustesse kõrvalisi isikuid, isegi mitte lapsevanemaid. Kui imelik see ka ei tunduks, on see karm reaalsus.
On muutunud uueks normaalsuseks, et peaaegu kõikjal peab kandma maski. Ilma maskita avalikes kohtades viibides tundub nagu midagi oleks valesti. Tavaliseks on saanud ka laste mitte kooli sisse saatmine, sest seda enam teha ei tohi, kuna kooli on lubatud vaid õpilased ja personal.
Koroonabeebi

Lapsed

Children

Lapsed kadusid lasteaedadest, koolidest, linnapildist ja ilmusid kodudesse. Kes nendega siin tegeleb? Kes neid õpetab? Kes neile süüa teeb? Mida nad päevad läbi teevad, kui trenni minna ei saa, sõpradega kokku saada ei tohi, kui kino, mänguväljak, kaubanduskeskus, kus hängida, on kinni? Lapsed, need õnnelikud, keda viirus ei kimbuta, aga kes on selle poolt siiski sügavalt puudutatud.

The children disappeared from kindergartens, schools, the cityscape and appeared in homes. Who's dealing with them here? Who teaches them? Who prepares meals for them? What do they do during the day, if they can't do extracurricular activities, can't meet friends, if the cinema, playground, shopping center, where you hang out, are closed? Children as the lucky ones, who are not affected by the virus, but who are still deeply affected by it.